Digitaalse loo koostamine
(Digital Storytelling)
1. Mis on digitaalne jutustus ja kuidas seda klassiruumis läbi viiakse?
Lugude jutustamine on juba iidne kunst, pärit juba muinasaja koobastest, kus maaliti seintele pilte ning nende kaudu lugusid jäädvustati. Lugusid pajatades anti edasi elu edasikestvuseks vajalikud kogemused, teadmised ja väärtushinnangud.
Lugude pajatamisega tegeleb jutuvestja. Ta improviseerib oma loo aine edastamist läbi laulmise, piltide, sõnade.
Jutuvestmiseks soodsaid olukordi pakkusid ühistööd- ja harrastused, pikad reisid, lõbustused, sõjaväeteenistus. Paljud jutud on pärit mälestustest, lapsepõlveaegadest ja paljud on lihtsalt välja mõeldud.
Mis on lugude jutustamine?
Kuid nagu kõikide kunstidega tänapäeval, seoses tehnoloogia arenguga asjad moderniseeruvad. Digitaalne lugude jutustamine loob joonistuste ja maalide kõrvale uue konteksti, läbi multimeedia ja arvutitehnoloogia. Läbi lugude on võimalik muuta inimeste hoiakuid, mõtteviisi ja ka õpetada, edastada kultuurilisi väärtusi. Selle tõttu töötab lugude jutustamine hästi koolis, sõltumata ainete sisust ja on kasutatav klassiruumis.
Mille kohta lugusid jutustatakse?
Lugu iseenesest võib olla lühike ja lihtne, seletada lahti miks sa ostsid oma esimese auto ja ka pikad ja keerulised nagu ajaloolised sündmused. Erinevaid lugusid saab tõlgendada erinevatesse vormidesse nagu esseed, memuaarid, autobiograafia, lühijutud, novellid, käsikiri, multimeedia stsenaariumiteks vastavalt, kui palju on selleks aega.
Osade inimeste jaoks on lugude jaoks ideid genereerida ülimalt lihtne aga samas teiste jaoks piinarikas protsess.
Digitaalsed lood võivad olla visuaalsed, kasutavad fotosid või skaneeritud kunstiteoseid. Digitaalsed lood on auditoorsed, kasutada saab enda kõnes kasutatavat häält ning elamuse annab sellele läbi tehnoloogia hääle, muusika ja taustaefektide omavaheline miksimine.
Digitaalse loo erinevad vormid
Digitaalne lugu võiks tehniliselt vormistatuna olla kahes formaadis - video (audiovisuaalne) või taskuringhääling e. podcast (audio)
Olulisus ja kasulikkus õpetajale õppeprotsessis?
Üha enam harjutakse õppima läbi interneti ja erinevate multimeedia kanalite, sest see on meelelahutuslik ja ka samas hariv tegevus.
Tänu digitaalajastule on lugude jagamine läbi veebi mugav ja kiire võrreldes televisiooni või ajakirjandusega. Digitaalse loo koostamisega saab õpetaja kaasata aktiivsesse õppimisse multiintelligentseid õppijaid jagades erinevaid rolle ja tegevusi (Multiintelligentside teooria ):
Lingvistiline: osaleb ajurünnakul ning arendab loole teksti
Ruumiline: valib visuaalset materjali: pilte, fotosid, filme, videot - fantaseerib, visualiseerib, kujutleb.
Kehalis-kinesteetiline: käivitab filmi loomise protsessi, lavastab, õpetab lugu esitlema
Muusikaline: loob või valib muusika, heliefektid ja tekitab õige tunde, meeleolu
Naturalistlik: õpib ja esitleb, kuidas erinevad ilmastikuolud lugu mõjutavad
Interpersonaalne: töötab loo kaardistamisega i.k strory map (algus, kulminatsioon ja lõpp), kaasab ajurünnakule teisi, presenteerib lugu
Intrapersonaalne: jälgib kogu õppeprotsessi pealt, teeb märkmeid, kritiseerib ja eksperimenteerib protsessiga
loogilis- matemaatiline: otsustab loo üldpikkuse, slaidide arvu ja näitamise ja haldab projekti
Mida võib õppida läbi kollaboratiivse digitaalse jutustuse koostamisega:
- motiveeritud kirjutamist, loomist
- planeerimist, visualiseerimist, organiseerimist
- esinemist, juhtimist
- tehnoloogia kasutamist
Lisalugemist:
ISTE National Education Technology Standards for Students http://www.iste.org/standards.aspx globaalne digitaalajastu õppimise standard
Erinevaid juhiseid tegevuse hindamiseks klassiruumis
http://www.digitales.us/evaluating/scoring_guide.php
Digitaalse jutustuse idee algatajaid ja arendajaid
