Erinevad meetodid õpilastes huvi äratamiseks

Traditsiooniline tund auditooriumis on ühetaoline, korduv, formaalne traditsioonilise kõnelemise ja kuulamise vormis.

Tänapäeval on meelelahutusliku elemendi sissetoomine juba tavaline, kuna see hõlmab endas näiteks õpilaste aktiivset kaasamist õppetöösse. Aktiivset kaasamist aitavad:

- praktilise sisuga loengud, 
- õppekäigud,

- uurimuslikud loengud,

- rollimängud,

- tunnid-konkursid,

- tunnid-võistlused,

- e-tunnid,

- multimeediatunnid.

Tehnoloogia loob võimalused rakendada ebastandardseid uusi õppevorme ning siduda neid traditsioonilise vastamise ja hindamise põhimõtetega, luues mitmekülgsust õppeprotsessi ning tõstes sellega õpilaste motivatsiooni.

Meelelahutuslikud elemendid, mida oleks võimalik lisada õppeprotsessi:

a. Animatsioon

Animatsioonide vaatamine ja analüüsimine
Animatsioonide loomine

Näide:

http://www.youtube.com/watch?v=jYnaSbFC66c

2. b.Kino ja teater
   

Teatri vaatamine
Õpitu peegeldamine teises kontekstis

Konverentsid ( teema sissejuhatus, kokkuvõte, osalejate meeleolud, muljed jne)

Koolitusüritused (rollimängud, peegeldamine, suhtlemissituatsioonide ja grupiprotsesside vaatlemine, uute lahenduste proovimine jne)

Haridus (õpilaste ja õpetajate loovuse areng, mäng ja meelelahutus jne)

Näide: improvisatsioon
http://www.youtube.com/watch?v=yV1C4nt8iq0

100. c.Koomika, komöödia -
     

Teemakohaste anekdootide rääkimine.

Teemakohaste komöödiaklippide vaatamine.

Näide:

http://www.youtube.com/watch?v=lAnOylx4J3E

500. d.Koomiks
     

Sobib keeruliste ideede lihtsamaks edasiandmiseks. Teemade juures, mis on seotud mingi sündmustikuga, isikutega aga ka samm-sammuliste instruktsioonidega.
Koomiksite analüüs või koostamine

Näiteks:
http://plasq.com/products/comiclife/mac

5. e.Tantsimine ja muusika
   

Tantsupooside analüüs. Matemaatika õppimine läbi tantsu teemal sümmeetria ja asümmeetria.
Muusika kuulamine. Keele õppimine, kus on muusika taustaks.

Näiteks:

http://www.ltta.ca/

6. f. Mängud
   
   

Võistlusmoment tekib läbi ülesande, mis paneb õpilased omavahel konkureerima.

Näiteks kiiruse, tähelepanu, faktide tundmise, leiutamise peale.

http://www.educationworld.com/a_lesson/lesson/field_day_games.shtml

Meelelahutusliku õppe rakendamine õppeprotsessis

Õpetaja peaks vajalike materjalide andmise kõrvalt suutma ka õpilasi materjali süvenema panna. Oluline osa sellest on mitmekesisusel. Omavahel peaks vahelduma videod, näitemängud, demonstratsioonid, slaidishowd ja loengud. Loengu jooksul võib õpetaja lisada veidi huumorit ja näited enda ning õpilaste elust. Õpetajad peaksid olema väikeses osas ka meelelelahutajad, sest õpilased ei suuda keskenduda tundide viisi ainult kuivadele faktidele ja raamatulõikudele.

http://importantnews.org/edutaining.html

Seitsme-ja kaheksakümnendatel, oli tavaline, et tudengid kuulasid kahe-kuni neljatunniseid loenguid. Tänapäeval on õpilastel raskusi keskenduda isegi üks tund kestvatele loengutele. Kuidas on õpilased muutunud?

Esiteks tuleb vaadelda peamisi õpilastüüpe, kelleks enamus on 18-25 aastased noored, kes käivad päeval koolis. Nende kõrval on vanemad õpilased, kes on päeval tööl ja käivad õhtul koolis.

Järgmiseks tuleb mõista, miks on õpilased hajameelsed. Nooremad päevase õppe noored on kasvanud kiires tempos. Meelelahutus telekast, informatsioon arvutitest, vastused kõigile küsimustele internetist-pole vajadust millegi järgi oodata. Kui arvutimängud muutuvad igavaks, vaadatakse telekat, kui need on igavad tehakse kohe midagi muud. Kuidas suudaksid sellises tempos kasvanud lapsed keskenduda neljatunnistele loengutele ilma mitmekesisuseta. Mis oleks nende motivatsioon?

Töötav õpilane peab hommikul vara ärkama, tööle minema, töötama kaheksast viieni ja seejärel minema kolm tundi kestvasse loengusse. Paljudel nendel tudengitel on perekonnad ja arved mille pärast muretseda. Kuidas suudavad nad keskenduda kolmetunnisele loengule?

Mõlemat tüüpi õpilased on kergesti tüdinevad ja mõtlevad tundide ajal muudele teemadele. Õpetajad peavad saama nende tähelepanu ja seejärel seda hoidma, vastasel juhul on nende töö mõttetu. Kuidas nad seda tegema peaksid?

Õpetaja peaks:

1. a)näitama videoid, mis illustreeriksid õppematerjale. Näidates visuaalseid materjale keskenduvad õpilased paremini, loomulikult juhul kui videod on huvitavad. 
   

Loe rohkem teemal Inattentional blindness
Näide:
http://www.youtube.com/watch?v=vBPG_OBgTWg

http://www.youtube.com/watch?v=vJG698U2Mvo

b) tegema õpilastega lühinäidendeid. Õpetaja saab sättida stseeni hetkel õpitava materjali ümber. Valides stseeni läbiviijateks õpilased on tähelepanu kindlustatud. Hiljem on võimalik stseeni analüüsida ja õpilastel rääkida. 

Näide:
http://www.youtube.com/watch?v=5UKYFbJQkCU

c) üllatama endapoolsete satiiridega . Midagi üllatavat tunni alguses või keskel on täpselt see, mis äratab õpilased tuimast kuulamisest ja muudab nad tähelepanelikumaks. Väike šokk on alati hea, kuna see äratab aju ning paneb selle kiiremini tööle.

Näide:
http://www.youtube.com/watch?v=HvqUWU9nuZU

d) lisama tavapärasele jutule demonstratsioone. Kõige paremad demonstratsioonid on need, mis on õpetajaga isiklikult seotud. Kui on tegu mõne artikliga ajalehest, tasuks juurde märkida, et täna hommikul kohvi juues märkas õpetaja ajalehes midagi huvitavat ja tahtis seda kohe oma õpilastega jagada, kuna arvas, et see võiks ka neile huvi pakkuda. Eriti head demonstratsioonid sisaldavad esemeid. Isegi kui ese pole nii oluline, kui sellega kaasnev jutt, on see siiski hea viis kuidas tähelepanu mingile asjale suunata ja kindlustada huvi jutu vastu. Kõige paremad demonstratsioonid on alati katsed. Katsed näitavad kuidas midagi toimub, muutub ja samas seletavad tihtipeale paremini kui jutt. Kui pilt on väärt tuhat sõna, siis katse on väärt tuhandet pilti.

Näide:

http://www.youtube.com/watch?v=fx4llLXZVSk

5. e)lisama Power Pointi esitlustele taustaks muusikat. Ettekanded võivad väga kiiresti igavaks muutuda, kuna sisuliselt on need lihtsalt suur kogum informatsiooni. Uuringud, statistika, näitajad, faktid, diagrammid ja muud tegurid, ei suuda õpilaste huvi väga kaua hoida. Kuna ettekannete ajal anekdoote rääkida poleks sobiv, aitavad ettekannet huvitavamaks muuta muusika, pildid, filmiklipid ja üllatavad slaidid. 
   

Näide:

http://www.youtube.com/watch?v=gNG0etmnwuk

f) muutma oma loengud huvitavamaks, kasutades žeste, liikumist ja oma hääletooni. Kõige olulisem asi mida loengut andes tuleb meeles pidada on mitte langeda monotooni. Monotoonis rääkimise hüpnootilisus kindlustab selle, et järgemööda kaotavad kõik õpilased võime kuulata, kuna kogu jutt sulandub üheks. Olulisemaid kohti jutus tuleks rõhutada, enese väljendamiseks näoilmete kasutamist saadab alati edu. Kõige parem on väike huumor. Huumor kindlustab hea tuju ja ärkveloleku. 

http://www.youtube.com/watch?v=ZwiNFcghrks

g) lisama võimalikult palju huvitavaid näiteid. Näited ei pea alati tulema õpetajalt, võib kasutada ka õpilaste näiteid. Iial ei tohiks unustada küsimast mida nemad asjadest arvavad või kas neil on mõne teemaga lähemaid kokkupuuteid/kogemusi, mida nad sooviksid jagada. Sellisel juhul tunnevad õpilased ennast tunni olulise osana, mida nad ka on.

http://www.youtube.com/watch?v=9AqdZQq5j-o

h) püüdma kaasa haarata iga õpilast. Sellisel juhul on kõige olulisem silmkontakt ja liikumine. Liikumist ei pea olema palju, kuid kui õpetaja istub oma laua taga, asetab ta ennast õpilastega samale kõrgusele ega võimalda osadel õpilastel teda näha. Kaasahaaramise lihtsaim viis on õpilaste nimede ütlemine, kui nende käest midagi küsida. Kui pöördutakse kogu klassi poole üldiselt on tähelepanu hajuv, kuid kui hakata keskenduma õpilastele saadakse nende tähelepanu. Õpilased peaksid ka ise küsimustele vastama, sellisel juhul peaks õpetaja neid parandama, kui millestki valesti aru saadud on või midagi lisama, kui midagi ütlemata jäi. Alati peab jagama positiivset tunnustust. Kui õpilane tegi midagi õigesti, tuleb seda talle öelda.

http://www.youtube.com/watch?v=5uKqs3D0Z0M

Kuigi kõik need juhtnöörid arendavad õppeprotsessi, on siiski mõned asjad mida tuleks nendega meeles pidada. Õpetaja ei tohiks kasutada ühte abivahendit liiga palju ega iga tund. Iga asi peaks olema strateegiliselt tundi lisatud, kuid samas tunduma loomulikuna. Õpetaja ei tohiks liiga kiiresti oma õpetamisstiile muuta, vastasel juhul on õpilased segaduses, ja on raskuses tunnile keskendumisega.

Harimise kõige olulisem osa on see, et õpilased mitte ainult ei õpiks, vaid mõistaksid ja oskaksid ise järeldusi teha. Seepärast ongi hariv meelelahutus oluline osa õpetajast.

Õpetaja peab suutma oma tundi huvitavalt edasi anda. Õpetaja peab hoolitsema selle eest, et õpilased tahaksid teda kuulata. Asi, mis õpetajat alati aitab on huumor.

Keegi ei ütle, et alati peab nalja tegema, aga huumor on tundides ja ka eksamiajal oluline, kuna see kaotab õpilastes ärevust, maandab nende pinged ning laseb neil õppida efektiivselt ja tõhusalt mugavas keskkonnas.

1. Hariva meelelahutusliku õppe termini lahti seletamine ja ajalooline taust

2. Erinevad kaasaegsed meelelahutusliku õppe vormid ja näited

3. Õppemängud ja simulatsioonid, tõsised mängud, mängupõhine õpe (GBL)

4. Meelelahutusliku õppe läbiviimine klassiruumis, õppejõu roll, erinevad meetodid õpilastes huvi äratamiseks